Abruka raamatukogu 80

Abruka kooliõpetaja Augustin Müristaja olla öelnud 1914.a. õpilastele, et kellel kodus raamatuid on, toogu koolimajasse kokku, siis saavad teised ka neid lugeda. Abruka külanoored viisid siis igaüks mõne raamatu, aga Eriina Hääl koguni 25 raamatut. Et raamatukogu täiendada, võeti vastu otsus: iga lugeja maksab raamatut laenutades 2 või 3 kopikat, olenevalt raamatu paksusest. Selle raha eest osteti siis uusi raamatuid. Augustin Müristaja töötas saarel vaid ühe aasta ja selle lühikese ajaga jättis ta saare ajalukku olulise jälje – saarel oli oma raamatukogu, mis asus küll kooli ruumides, kuid mida võisid kasutada kõik küla elanikud. Kahjuks järgmised õpetajad ei järginud tema üleskutset ja raamatukogu tegevus hääbus.

1928.a.kevadest võib leida andmeid, et Abruka saarel kutsuti ellu haridusselts.1928.a. 6. detsembri „Meie Maa“ annab teada, et Abruka saare haridusselts avas oma liikmetele seltsi esimehe toas lugemislaua. Sellest ajast alates on Abrukal raamatukogu pidevalt eksisteerinud, nii haridusseltsi kui kooliõpetajate eestvedamisel. Riiklikusse raamatukogude võrku kinnitati Abruka raamatukogu 8. märtsil 1946

1971.a. valmis uus „Saare Kaluri“ keskusehoone. Selles majas sai ruumid ka raamatukogu. Asukoht raamatukogule oli hea, otse küla keskel, kuid kolhoosi lagunemisega ja hoone erastamisega muutus tegevus selles maja komplitseeritumaks.

2005.aasta kevadel valmis juurdeehitus Abruka sadamahoonele, kuhu on projekteeritud spetsiaalne raamatute hoid ja lugemissaal pinnaga 17,5 m². Samasse majja sai ruumid ka avalik internetipunkt ja turismi-infopunkt.

1947.a. sügisest asus raamatukogu juhatama Salme Tuulik ja tegi seda suure südamesoojuse ja armastusega raamatute vastu ligi 60 aastat. Salme ise on öelnud: „Koolimajas sündinud ja kasvanud, sain ma raamatupisiku just sealt ja vanematel tuli mind vahel väevõimuga raamatukapi uste vahelt eemale vedada.“ Oma vaikse loomuse ja tagasihoidlikkusega on ta suutnud pugeda pea kõigi saareelanike hingesoppidesse. Salme juurde raamatukokku oli alati hea minna, võis lihtsalt juttu ajada – ilmasju arutada, ütlevad abrukalased.

Ja ongi kaks imelist inimest Abruka raamatukogu jaoks: Salme Tuulik – eluaegne Abruka raamatukogu juhataja ja Krista Lember – Vahtra talu perenaine, Abruka raamatukogu ja kooli ajaloo uurija ning kirjapanija. Tänu Kristale on meil olemas kõikvõimalikud vajalikud aastaarvud ja tänu Salmele korralik raamatute kogu koos paljude raamatuhuvilistega.

1. jaanuarist 2006 asus Abruka raamatukoguhoidjana tööle Helle Kesküla.

23.augustil 2008 tähistasime Abruka raamatukogu 80 -nendat juubelit. Raamatukogus oli 2 näitust. Üks väljapanek oli vanimatest fondis olevatest raamatutest. Säilinud on raamatud alates 1946.a. Teine väljapanek on meie kirjameestest- naistest. Ja neid on kokku 10 ning

seekordsele sünnipäevale olid nad ka kõik kutsutud. Need on inimesed, kes on kirjutanud kasvõi ühe raamatu ja kellel on üks kodu Abruka või Vahase saarel. Need on päriskirjanikud Jüri ja Ülo Tuulik ning Lembit Uustulnd, lisaks need, kellel ette näidata väiksem kirjalooming – Salme Tuulik, Mare ja Jüri Lott, Ellen ja Peeter Kask, Martin Napa ja Ken Kalling. Kui ei oleks neid kirjamehi ja – naisi, siis ei oleks ju ka raamatukogu ega selle kasutajaid. Ära ei unustatud ka Albert Uustulndi. Laulsime tema laule ja küllap oma vaikse muhelusega kiitis meie tegevuse heaks…

Juubelisünnipäeva üritus ise algas hoopis kirjandusliku matkaga Abruka saarel.

Abruka rahva poolt sai raamatukogu kingituseks CD ja DVD-de hoidja. Ja neid plaate meil jagub! Meil on ju oma filmimees Peeter Kask, kes on jäädvustanud kõik Abruka saare tähtsad sündmused. Tulge vaadake! Ka raamatukogu sünnipäevast on tore film valmis. Suured tänud nendele headele inmestele, kes oma Abrukal käimise pildid on plaadile pannud ja need ka raamatukogule annetanud!

Ja mis kõige tähtsam, Salme Tuuliku 60 tööaastat sai ära märgitud ja tähistatud.Tööjuubilari austati nii tänukirja, kui kingituste kui lillede ja lauluga. Elagu Salme ja palju tervist talle!

Selline tihe ja töine ja asjalik oli kokkuvõttes see juubelipäev. Ja kui läbi tormi ja tugeva vihmasaju oli külalised paatidess paigutatud ja merele saadetud, istusid abrukalased veel kaua grillimajas, planeerides uusi sündmusi ja ootama jäädes järgmist kaunist suve. Aitäh Hillar Lipule ja Vello Ristainile, kes meie külalised turvaliselt nii Abrukale kui ka tagasi Roomassaade toimetasid!!!

Veel tahan tänada Hoiuraamatukogu, kirjastusi „Maaleht“, TEA ja Tallinna Raamatutrükikoda ning eraisikuid, kes on Abruka raamtukogufondi annetustega täiendanud!

Praegu on Abruka raamatukogul lugejaid 42, loetakse põhiliselt eluloolisi raamatuid, dokumentaaljutustusi, loodusloolisi raamatuid. Eelistatakse eesti autoreid.

Kujundasime raamatukogu 80-nda aastapäeva trükiseks raamatu järjehoidja, millel on Abruka majaka pilt. Et raamatukogu peaks olema nagu majakas, mis kiirgab oma kiiri igasse peresse, igasse südamesse… Juubelitrükise kinkis raamatukogule kirjastus TEA. Aitähhh.

Suured tänud ja sügavad kummardused Kaarma vallavalitsusele ja volikogule, tänu kellele on Abruka raamatukogul uued ruumid ja igapäevatööks vajalikud vahendid. Aitäh Eesti Kultuurkapitali Saaremaa Ekspertgrupile, kes toetas juubeliüritusi.

Aitäh Abruka inimestele, kes nii agaralt raamatukogu kasutavad, et jääbki mulje, et raamatukogu on saarele vajalik!

Abruka raamatukogul läheb hästi!

Pikemalt saab Abruka raamatukogu ja kooli ajaloost lugeda raamatukogus: Viljandi Kultuuriakadeemia diplomandi Krista Lemberi diplomitöö “Raamatukogundus väikesaartel. Abruka raamatukogu näitel.”